Mis on Ida-Virumaa tuhamäed?

Esimest korda nägin Tuhamäge siis, kui ronisin Padise mõisa külastades sealse ordukloostri torni tippu. Taamal paistis midagi kõrgemat ja helerohelist, mis lõi lummava vaatepildi sinise taeva taustal. Padiselt lahkudes võtsimegi suuna nende mägede poole ja jõudsime Rummu. Otse vangla kõrval see mägi asuski.

mis on tuhamägi

Loomulikult ei saanud me jätta võimalust ronida selle otsa ja nautida vaadet Rummu karjäärile ning vanadele hoonetele nii vetesügavuses kui ka vee peal. Selle jaoks pidi ronima üle aia ja ega mäe otsagi ronimine lihtne polnud. Kivi oli libedavõitu, aga saime ronida mööda vee uuristatud radasid. Hea, et ma enne autos kontsakingad ära vahetasin madalamate kingade vastu.

Rummu tuhamägi ei olegi tegelikult tuhast mägi vaid Rummu karjäärist paekivi kaevandamisest tekkinud jääkidest mägi. Oma asukoha tõttu ning lähedusest näiteks Kiviõli tuhamägedele, nimetatakse Rummu oma ka tuhamäeks.

Õiged tuhamäed asuvad tegelikult Ida-Virumaal. Või vähemalt sealkandis asuvad Eesti kuulsamad tuhamäed. Tuhamägi ei ole looduslik, vaid tehislikult inimeste poolt tekitatud kuhjatis. See koosneb ärapõletatud põlevkivi või söe jääkidest ja need jäägid on kokku kuhjatud maavarade kaevandamise järel. Kirde-Eesti on tundud kaevandamiste poolest ja seetõttu ongi seal tuhamägesid kõige rohkem. Rohkem kui saja aasta pikkuse töö tulemusena on Ida-Virumaale tekitatud 35 tuhamäge. Need mäed on nagu omaette tunnusmärk sellele Eestimaa piirkonnale.

Ilmselt kõige tuntumad tuhamäed on Kiviõli tuhamäed. Seal on neid kaks, vana ja uus tuhamägi. Ajaloolistel andmetel hakati vanale tuhamäele ladestama poolkoksi aastal 1922 ning uuemale 1951. aastal. Algusaastatel veeti kõike hobustega, hiljem juba köistee abil vagonettidega. Põlevkivi kaevandamine on olnud pikka aega üks suurimaid sissetulekuallikaid Kirde-Eesti inimestele. Seda on nimetatud ka pruuniks kullaks.

Me ei pääse mööda ka tuhamägede kõrguste võrdlemisest. Seda võrdlust on tehtud ajaloo jooksul mitmetel kordadel. Näiteks Kiviõli mägesid on ajalooliselt võrreldud mitmel korral ja välja on toodud mitmeid erinevaid kõrgusi, kuid kunagi pole ära toodud milline mõõt on kumma mäe oma. Tehnoloogia arenedes on ka mõõtmistulemused täpsustunud ja Kiviõli vanale tuhamäele loodud suusakeskuse tarbeks tehtud GPS mõõdistamised andsid mäe kõrguseks 96m. Seega on uuem tuhamägi 116m kõrgune.

Ometi ei ole Kiviõli tuhamäed Eesti kõige kõrgemad mäed. Seda on küll pikka aega arvatud ning sellest arvamusest suunavad maanteelt Kiviõli lähedal ka sildid tuhamägede poole väitega, et need on kõige kõrgemad Eestis. Siiski on kindlaks tehtud, et kõige kõrgem tehislik mägi Eestis asub hoopis Kohtla-Järvel. Sarnaselt Kiviõliga hakati ka Kohtla-Järvel tuhamägesid ladestama 1921. aastal, aga Kiviõli kahe mäe asemel tekkis siin viiest mäest koosnev ahelik koos kõrvalmägedega. Kohtla-Järve kõrgeima mäe kõrguses on samuti vaieldud ning kuna nendele ligipääsu eriti pole, siis on mõõtmistulemused saadud aerofotodelt ning topograafilistelt kaartidel. Viimaste andmete kohaselt oli kõrgeim mägi 120 meetri kõrgune.

Sõna tuhamägi assotsieerub põlemise ja kuumusega. Nii on ka Eestis nii-öelda aktiivne mägi, kus põlemisprotsess jätkuvalt toimib. 41-meetri kõrguse Kukruse mäe aktiivsuse üle on aastakümneid spekuleeritud, aga alles hiljuti saadi sellele kinnitust. Nimelt puuriti uurimiseks 30-meetrine auk ja saadi kinnitust, et mäe sees toimuvad põlemisprotsessid. Ümbrusele see õnneks ohtu ei kujuta, kui põlengut õigel ajal märgatakse, aga uurimisobjektiks on selline põlemisprotsess olnud küll. Eesti tuhamägedest on sel viisil põlenud kaheksa mäge.

Kuigi kaevandamine tänapäeval enam nii aktiivne pole, siis tuhamäed unustuste hõlma kadunud ei ole. Tuhamäed on kogunud populaarsust turismiobjektidena, suusakeskustena või rallipaikadena.

Mis on tuhamäe ralli?

Tuhamäed on tekkinud tööstuslikel tagajärgedel, aga, et need unustusse ei vajuks on Eestimaa tuhamägedele leitud kasutust mitmel erineval viisil. Nendest on loodud on huvitavad turismiobjektid, rajatud on suusakeskusi ning kõige tuntum tegevus tuhamägedel on rallisport.

tuhamäe ralli

Ilmselt pole ühtegi eestlast, kes poleks kuulnud Kiviõli ralliüritustest.

Ida-Virumaal Kiviõlis on loodud lausa seikluskeskus, kus saab tegeleda mitmete erinevate tegevustega. Talvisel ajal on peamiseks tegevuseks suusasport. Kiviõli suusakeskuses saab laenutada suuski ning mäenõlvalt allatulles erinevaid trikke harjutada. Suvisel ajal saab seikluskeskuses veeta kvaliteetaega tegeledes lausa 16 erineva spordialaga. Sõiduoskusi saab arendada kardirajal, ratastega saab teha vabalaskumist mäest alla, liikluslinnakus saab harjutada liiklemist, ka lastele on eraldi mänguväljakud, sõidurajad, tuletõrjeharjutuskohad, bagirada ja palju muudki.

Sealse pea 96m mäe jalamile loodud motokeskuses on võimalik teha enda mootorrattaga trenni, osaleda treeninglaagrites kui ka osa võtta erinevatest üritustest.

Kõige tuntum üritus on maailmatasemel pea kümme aastat toimunud Kiviõli Motofestival. Selle festivali ajal toimuvad nii külgvankrite MM, quadracerite EM, öökross kui ka mäkketõus.

Kahepäevase kõrgtasemelise Eesti ürituse ajal toimuvad enamasti esimesel päeval mitmed treeningsõidud, seejärel kvalifikatsioonisõidud. Õhtul viiakse läbi spetsiaalse efektse valgustusega öökross ning pinged saab päeva lõpuks maandada lõõgastava peoga. Teisel päeval jätkuvad finaalsõidud ning ürituse lõpetab autasustamine. Kohal käib tuhandeid pealtvaatajaid.

Võistlejad on kokku tulnud 20-st erinevast riigist ning osalejate seas on meistrid, tänavasportlased kui ka harrastajad. Esindatud on kõik Eesti parimad meeskonnad.

Pealtvaatajatele esitletakse mitmeid kaasaelamist ja osalemislusti pakkuvaid esinemisi. Üheks vahvamaiks sündmuseks on sääreväristajate ehk punnvõrridega krossi pidamine. Omaette auhind antakse ka parimate kostüümidega osalejatele. Lisaks saavad motokrossiharrastajad end pealtvaatajate ees proovile panna ning oskusi näidata ekstreemsel takistusrajal. Ka pealtvaatajatel endil on võimalus osaleda isetehtud sõidukite mäest alla kihutamise rallil. Võistlus seisneb ilma mootorita masinate katse veereda mäest alla nii kaugele kui võimalik. Seejärel kasutavad sama rada aga professionaalsed mootorratta sõitjad mäkke ronimiseks.

Mäkketõus on üks populaarseimaid alasid sel üritusel. Spetsiaalset mäkketõusu jaoks disainitud mootorratastega proovivad üsnagi järsust mäeküljest üles ronida nii mehed kui ka naised. Pealtvaatajate jaoks on nähtavus väga hea, kuna sõit toimub suunaga ülespoole. On närvekõditav vaadata ja pöidlaid kõvasti pihus hoides loota, et järjekordne võistleja jõuaks raja lõpuni sõita. Loomulikult on mitmeid osavõtjaid, kes rada lõpuni sõita ei suudagi sõita, kas siis tehniliste oskuste tõttu või sõiduki vastupidamisvõimet ülehinnates. Nähes masinaid mäelt alla veeremas, kukkumas ja efektseid poognaid tegemas, on omaette vaatepilt. Kahjuks masinaomanikele on see kurb vaatepilt, sest pärast tuleb hinnata, kas masinat saab parandada või läheb see mahakandmisele.

Võidusõidud teevad põnevaks pealtvaatajatele osalejate efektsed hüpped ja trikid. Kaasaelamine omadele ja parimatele viib igaühe adrenaliinitaseme kõrgeks ning annab elamuse, mida on raske unustada. Mootorimürin stardipaugu järel on kõrvulukustav ning nähes kõiki sõitjaid riburadapidi mööda kihutamas, paneb iga pealtvaataja südame kõvemini peksma. Iga triki järel kostub heakskiitvaid hõikeid ning aplausi. Vanematel on üsnagi raske hoida oma järeltulijaid mitte rajale liiga lähedale minemast, kuna masinate rataste alt võib minna lendu nii mõnigi kivi, mis tekitab ohtlikke vigastusi. Õnneks on igal taolisel võistlusel kohal mitu kiirabibrigaadi, kes tohterdavad nii kukkunud sõitjaid, kui ka kivirahes vigastada saanud pealtvaatajaid.

Pealtvaatajate lõbustamiseks korraldatakse erinevaid mänge nii täiskasvanutele kui ka lastele, kus igaüks saab proovile panna enda motooskused.

Võistluse lõpetab üks korralik auhindade jagamine koos vahuveini dushiga. Võistlejad on eriti agarad pudeleid suunama just pealtvaatajate poole, kes enamasti eestlastele omaselt suu ammuli esiridades ootavad.

Tuhamäe suusakeskusest – kas tasub minna?

Eesti on mäesuusaspordi harrastajate jaoks geoloogilise omapära tõttu kahjuks kehva paik. Nimelt on Eesti enamuses piirkondades lame ja kaugeleulatuvalt sileda maastikuga. Suuremad kõrgustikud asuvad Lõuna-Eestis ja sinna on rajatud ka Kuutsemäe Puhkekeskus, kuid enamikule Eesti elanikkonnast ehk Põhja-Eesti elanikele asub Kuutsemäe väga pika teekonna kaugel.

tuhamäe suusakeskus

Õnnes tuli Janek Maarile puht juhuslikult idee rajada vanale Kiviõli tuhamäele suusakeskus. Nimelt külastas ta 2001. aastal talvisel ajal oma sõpru Kiviõlis ning koos otsustati tollal niisama seisvale tuhamäele lumelaudadega laskumist katsetama. Kuna laskumiseks valitud rada oli kitsas, kivine ja suhteliselt ohtlik, siis tekkiski Janekul sõpradega idee luua mäele korralik suusakeskus, kus saaks talverõõme nautida.

Mõtte teostamine ei olnud siiski kerge. Vaja oli planeerida, koostada projekte, teha uurimistööd, võrrelda teisi suusakeskusi, koguda infot ja suhelda igasuguste erinevate ettevõtetega, et tõestada tegevuse olulisust ja taotleda luba ehituseks ning tegevuseks. Läks mitu aastat, enne kui saadi 2007. aastal töödega pihta hakata ning mäe vormimisega ametisse asuda. Algselt GPS seadmega mõõdetud 96m kõrgusest mäest tuli kitsa tipu kasutuskõlblikuks muutmiseks kaevata seda laiemaks ja madalamaks. Lõpptulemusena jäi mäe kõrguseks 90 meetrit. Vältimaks eriosooni kaeti mäe pind savika kasvupinnasega ning istutati mägimände nõlvade kindlustamiseks.

Eesmärk ei olnud luua niisama tavaline suusa- ja kelgumägi, vaid püüelda maailmatasemele. Kaasata tuli väga palju inimesi, kes enamus on pärit Ida-Virumaalt. Algselt 2009. aastal planeeritud valmimise asemel avati suure töö tulemusena 13 miljonit Eesti krooni maksma läinud suusakeskus 2013. aastal. Ilmselt oli väikese hilinemise taga 2009. aastal Eestisse saabunud majanduskriis. Nagu näha, siis suureks takistuseks see siiski ei saanud.

Vastloodud suusakeskusest sai Baltikumi pikimate nõlvadega spordikeskus ning kogus kiirelt populaarsust. Asus see ju Eesti enamikule elanikkonnast tunduvalt lähemalt kui senine populaarne Kuutsemäe keskus.

Kiviõli Suusakeskuse lumerajad on laiad ja seega saavad seal suusasõitu nautida nii aeglast kulgemist harrastajad kui ka kiiremaid poognaid tegevad suusatajad. Lisaks saab trikke harjutada erinevatel hüpetel ja takistustel. Mõeldud on ka laste peale, kes saavad harjutada oma suusaoskusi niinimetatud „magic carpet“ rajal ning nautida tuubisõitu tuubikarusellil. Unustatud pole ka murdmaasuusatajaid, kelle jaoks on loodud eraldi rajad talverõõmude nautimiseks.

Nagu igas korralikus suusakeskuses tavaks, siis saab ka Kiviõlis laenutada suuski ning lumelaudu igas vanuses ja suuruses spordiharrastajatele. Uuenduseks ei ole ka kiivrilaenutus, et tagada igale sõitjale ohutus.

Hinnad on vägagi rahakotisõbralikud. Nii saab tööpäevadel kolmetunnist suusasõitu nautida 15 euro eest, nädalavahetuseti pisut kallimalt ehk 20 euro eest. Hinnale lisandub 3-eurone tõstukikaart ja varustuse mitteolemasolul ka selle renditasu.

Loomulikult aitavad suusatamist õppida ja kogemusi täiendada suusa- ja lumelauainstruktorid. Õppimiseks korraldatakse ka mitmeid erinevaid treeninglaagreid ja -tunde.

Kui suusatamisest saab isu täis ning kontidest on vaja külm välja saada, siis on Kiviõli Suusakeskusesse loodud ka saunakeskus ning kohvik koos pisematele lastele mõeldud mängualaga.

Kohe pärast avamist tunnustati Kiviõli Suusakeskust auhinnaga Parim Eesti turismiobjekt 2013. Ka hiljem on saadud auhindu nagu Parim tervisespordikeskus Eestis 2016 ja Parim Põhja-Eesti turismiprojekt 2018. Lisaks on keskuses korraldatud mitmeid suusavõistlusi, kust on osa võtnud ka maailmas tuntud sportlased.

On vaid kättevõtmise asi, et ette võtta umbes pooleteise tunni kaugune autosõit Tallinnast ning minna mäele suusa- või lumelauasõitu nautima. Eelnevalt tuleb muidugi ilmategelase poole palveid ja ohvriande saata, et lund tuleks ja jaguks pikemaks ajaks.