Mis on Ida-Virumaa tuhamäed?

Esimest korda nägin Tuhamäge siis, kui ronisin Padise mõisa külastades sealse ordukloostri torni tippu. Taamal paistis midagi kõrgemat ja helerohelist, mis lõi lummava vaatepildi sinise taeva taustal. Padiselt lahkudes võtsimegi suuna nende mägede poole ja jõudsime Rummu. Otse vangla kõrval see mägi asuski.

mis on tuhamägi

Loomulikult ei saanud me jätta võimalust ronida selle otsa ja nautida vaadet Rummu karjäärile ning vanadele hoonetele nii vetesügavuses kui ka vee peal. Selle jaoks pidi ronima üle aia ja ega mäe otsagi ronimine lihtne polnud. Kivi oli libedavõitu, aga saime ronida mööda vee uuristatud radasid. Hea, et ma enne autos kontsakingad ära vahetasin madalamate kingade vastu.

Rummu tuhamägi ei olegi tegelikult tuhast mägi vaid Rummu karjäärist paekivi kaevandamisest tekkinud jääkidest mägi. Oma asukoha tõttu ning lähedusest näiteks Kiviõli tuhamägedele, nimetatakse Rummu oma ka tuhamäeks.

Õiged tuhamäed asuvad tegelikult Ida-Virumaal. Või vähemalt sealkandis asuvad Eesti kuulsamad tuhamäed. Tuhamägi ei ole looduslik, vaid tehislikult inimeste poolt tekitatud kuhjatis. See koosneb ärapõletatud põlevkivi või söe jääkidest ja need jäägid on kokku kuhjatud maavarade kaevandamise järel. Kirde-Eesti on tundud kaevandamiste poolest ja seetõttu ongi seal tuhamägesid kõige rohkem. Rohkem kui saja aasta pikkuse töö tulemusena on Ida-Virumaale tekitatud 35 tuhamäge. Need mäed on nagu omaette tunnusmärk sellele Eestimaa piirkonnale.

Ilmselt kõige tuntumad tuhamäed on Kiviõli tuhamäed. Seal on neid kaks, vana ja uus tuhamägi. Ajaloolistel andmetel hakati vanale tuhamäele ladestama poolkoksi aastal 1922 ning uuemale 1951. aastal. Algusaastatel veeti kõike hobustega, hiljem juba köistee abil vagonettidega. Põlevkivi kaevandamine on olnud pikka aega üks suurimaid sissetulekuallikaid Kirde-Eesti inimestele. Seda on nimetatud ka pruuniks kullaks.

Me ei pääse mööda ka tuhamägede kõrguste võrdlemisest. Seda võrdlust on tehtud ajaloo jooksul mitmetel kordadel. Näiteks Kiviõli mägesid on ajalooliselt võrreldud mitmel korral ja välja on toodud mitmeid erinevaid kõrgusi, kuid kunagi pole ära toodud milline mõõt on kumma mäe oma. Tehnoloogia arenedes on ka mõõtmistulemused täpsustunud ja Kiviõli vanale tuhamäele loodud suusakeskuse tarbeks tehtud GPS mõõdistamised andsid mäe kõrguseks 96m. Seega on uuem tuhamägi 116m kõrgune.

Ometi ei ole Kiviõli tuhamäed Eesti kõige kõrgemad mäed. Seda on küll pikka aega arvatud ning sellest arvamusest suunavad maanteelt Kiviõli lähedal ka sildid tuhamägede poole väitega, et need on kõige kõrgemad Eestis. Siiski on kindlaks tehtud, et kõige kõrgem tehislik mägi Eestis asub hoopis Kohtla-Järvel. Sarnaselt Kiviõliga hakati ka Kohtla-Järvel tuhamägesid ladestama 1921. aastal, aga Kiviõli kahe mäe asemel tekkis siin viiest mäest koosnev ahelik koos kõrvalmägedega. Kohtla-Järve kõrgeima mäe kõrguses on samuti vaieldud ning kuna nendele ligipääsu eriti pole, siis on mõõtmistulemused saadud aerofotodelt ning topograafilistelt kaartidel. Viimaste andmete kohaselt oli kõrgeim mägi 120 meetri kõrgune.

Sõna tuhamägi assotsieerub põlemise ja kuumusega. Nii on ka Eestis nii-öelda aktiivne mägi, kus põlemisprotsess jätkuvalt toimib. 41-meetri kõrguse Kukruse mäe aktiivsuse üle on aastakümneid spekuleeritud, aga alles hiljuti saadi sellele kinnitust. Nimelt puuriti uurimiseks 30-meetrine auk ja saadi kinnitust, et mäe sees toimuvad põlemisprotsessid. Ümbrusele see õnneks ohtu ei kujuta, kui põlengut õigel ajal märgatakse, aga uurimisobjektiks on selline põlemisprotsess olnud küll. Eesti tuhamägedest on sel viisil põlenud kaheksa mäge.

Kuigi kaevandamine tänapäeval enam nii aktiivne pole, siis tuhamäed unustuste hõlma kadunud ei ole. Tuhamäed on kogunud populaarsust turismiobjektidena, suusakeskustena või rallipaikadena.