Põlevkivi ajalugu

Üldtuntud lood põlevkivi avastamisest jutustavad talumehest, kellel põlevkivist ehitatud saunaahi koos puudega ära põles

Teadlaste tähelepanu äratas põlevkivi juba 18. sajandi lõpus. Eristamaks Eesti põlevkivi maailma teistest põlevkividest nimetatakse seda kukersiidiks:

  • Nimi tuleb Kukruse mõisa saksakeelsest nimest Kuckers ja
  • Ristiisaks peetakse vene paleobotaanikut Mihhail Zalesskit.

Põlevkivikaevandamise ajalugu Ida- Virumaal

19. sajandi II poolel tehti kindlaks, et kõige paksemad põlevkivikihid on Kukruse mõisa lähistel. Tartu Ülikooli keemikud ei leidnud kihtide väikese paksuse ja suure tuhasuse tõttu, et põlevkivi oleks otstarbeks toota.

Uus huvi tärkas põlevkivi vastu I maailmasõja päevil- 1916 saadeti K- Järvelt pärit 22 vagunit põlevkivi Petrogradi, uuringu tulemused ületasid kõiki ootusi ja avati Pavandu karjäär. Samal ajal avati ka erakapitalil töötavad 2 karjääri Kukruse ja Järve külla.

Põlevkivitööstuse organiseerimiseks loodi 1918.a. novembris Eesti Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi juurde põlevkivi osakond, mille juhata oli Märt Raud.

  • 1920 avati esimene allmaakaevandus Kukrusel.
  • 1921 avati Kohtlas põlevkivilabor ja väike õlivabrik.
  • 22.03.1022 on aga Kiviõli keemia-tööstuse sünnidaatum.
  • Sel kuupäeval andis AS “Põhja Paberi- ja Puupapivabrik” kõik oma õigused ja kohustused üle AS-ile “Eesti Kiviõli”
  • Ettevõtmise peaaktsionäriks oli saksa kapitalil G.Scheel & Co pank.
  • 1941.a. loodi Põlevkivi ekspluateerimise selts “Baltische Ölgesellschaft in Estland”.

Kiviõli Linna sünd

Kirde- Eestist kujunes 1920.-ndate alguses koht, kus tööjõupuudust ei olnud, pigem oli tööjõu defitsiit:

  • Toimis eestisisene ränne tööstuspiirkondadesse.
  • Töölised ehitasid paari- kolme aastaga majad, tekkisid eramajade rajoonid, tänavatevõrgud ja uued asumid.

1928.a nimetati Sonda ja Püssi raudtee vahelistele- soistele ja heinamaastunud maadele linn, mis nimetati Kiviõliks.

Märt Raud, olles 1918-1937 Riigi Põlevkivitööstuse juht, oli sotsiaaldemokraat, ja vastavalt sellele püüdis ta arendada ja parandada tööstuse tööliste sotsiaalset seisundit.

  • Tööstuse kulul ehitati välja korrastatud infrastruktuuriga tööstusasulad, kuhu kuulusid elumajad, kool, klubi, kirik, haigla, raamatukogu, staadion, ujula jne.
  • Koolidele oli tasuta küte, valgustus, valla asutustele nagu politsei, haigekassa, postkontor, kauplus olid antud kasutada ruumid tasuta või mõõduka tasu eest.
  • Kõik tööstuse teenistuses olevad töölised olid kindlustatud õnnetuste vastu, et kindlustada töölisi ka vanaduse ja töövõimetuse vastu oli loodud pensionikapital.

Mäe sünd

Koos põlevkivitööstuse rajamisega Ida-Virumaale hakati 1922.aastast alates ka Kiviõli poolkoksimäge kasvatama. Mägi koosneb põhiliselt poolkoksist ja põlevkivi tuhast, mille ladustamine mäele lõpetati 1967 aastal.

2012 aastal sai mägi 90 aastaseks-

  • kaaludes 6,2 mln tonni,
  • suhtelise kõrgusega maapinnast 96m ja
  • merepinnast 137m.

Arendustööd

  • 2001- 2006  Geotehnilised ja keskkonnaalased uuringud, detailplaneering
  • 2005- 2006  Motokrossiraja projekteerimine ja ehitus
  • 2007- 2008  Suusanõlvade kujundamine
  • 2007- 2008  Projekti tasuvus- ja teostatavusuuring
  • 2008- 2010  Taristu ja hoonete projekteerimine
  • 2011- 2012  Keskuse lõplik välja ehitamine ja seadmete soetamine
  • 2013-          Veebruar kuni märts- esimene kahekuuline hooaeg, mis tõi mäele ligi 14 000 külastajat.

SÜNDMUSED

VEEBIKAAMERAD