Tuhamäe suusakeskusest – kas tasub minna?

Eesti on mäesuusaspordi harrastajate jaoks geoloogilise omapära tõttu kahjuks kehva paik. Nimelt on Eesti enamuses piirkondades lame ja kaugeleulatuvalt sileda maastikuga. Suuremad kõrgustikud asuvad Lõuna-Eestis ja sinna on rajatud ka Kuutsemäe Puhkekeskus, kuid enamikule Eesti elanikkonnast ehk Põhja-Eesti elanikele asub Kuutsemäe väga pika teekonna kaugel.

tuhamäe suusakeskus

Õnnes tuli Janek Maarile puht juhuslikult idee rajada vanale Kiviõli tuhamäele suusakeskus. Nimelt külastas ta 2001. aastal talvisel ajal oma sõpru Kiviõlis ning koos otsustati tollal niisama seisvale tuhamäele lumelaudadega laskumist katsetama. Kuna laskumiseks valitud rada oli kitsas, kivine ja suhteliselt ohtlik, siis tekkiski Janekul sõpradega idee luua mäele korralik suusakeskus, kus saaks talverõõme nautida.

Mõtte teostamine ei olnud siiski kerge. Vaja oli planeerida, koostada projekte, teha uurimistööd, võrrelda teisi suusakeskusi, koguda infot ja suhelda igasuguste erinevate ettevõtetega, et tõestada tegevuse olulisust ja taotleda luba ehituseks ning tegevuseks. Läks mitu aastat, enne kui saadi 2007. aastal töödega pihta hakata ning mäe vormimisega ametisse asuda. Algselt GPS seadmega mõõdetud 96m kõrgusest mäest tuli kitsa tipu kasutuskõlblikuks muutmiseks kaevata seda laiemaks ja madalamaks. Lõpptulemusena jäi mäe kõrguseks 90 meetrit. Vältimaks eriosooni kaeti mäe pind savika kasvupinnasega ning istutati mägimände nõlvade kindlustamiseks.

Eesmärk ei olnud luua niisama tavaline suusa- ja kelgumägi, vaid püüelda maailmatasemele. Kaasata tuli väga palju inimesi, kes enamus on pärit Ida-Virumaalt. Algselt 2009. aastal planeeritud valmimise asemel avati suure töö tulemusena 13 miljonit Eesti krooni maksma läinud suusakeskus 2013. aastal. Ilmselt oli väikese hilinemise taga 2009. aastal Eestisse saabunud majanduskriis. Nagu näha, siis suureks takistuseks see siiski ei saanud.

Vastloodud suusakeskusest sai Baltikumi pikimate nõlvadega spordikeskus ning kogus kiirelt populaarsust. Asus see ju Eesti enamikule elanikkonnast tunduvalt lähemalt kui senine populaarne Kuutsemäe keskus.

Kiviõli Suusakeskuse lumerajad on laiad ja seega saavad seal suusasõitu nautida nii aeglast kulgemist harrastajad kui ka kiiremaid poognaid tegevad suusatajad. Lisaks saab trikke harjutada erinevatel hüpetel ja takistustel. Mõeldud on ka laste peale, kes saavad harjutada oma suusaoskusi niinimetatud „magic carpet“ rajal ning nautida tuubisõitu tuubikarusellil. Unustatud pole ka murdmaasuusatajaid, kelle jaoks on loodud eraldi rajad talverõõmude nautimiseks.

Nagu igas korralikus suusakeskuses tavaks, siis saab ka Kiviõlis laenutada suuski ning lumelaudu igas vanuses ja suuruses spordiharrastajatele. Uuenduseks ei ole ka kiivrilaenutus, et tagada igale sõitjale ohutus.

Hinnad on vägagi rahakotisõbralikud. Nii saab tööpäevadel kolmetunnist suusasõitu nautida 15 euro eest, nädalavahetuseti pisut kallimalt ehk 20 euro eest. Hinnale lisandub 3-eurone tõstukikaart ja varustuse mitteolemasolul ka selle renditasu.

Loomulikult aitavad suusatamist õppida ja kogemusi täiendada suusa- ja lumelauainstruktorid. Õppimiseks korraldatakse ka mitmeid erinevaid treeninglaagreid ja -tunde.

Kui suusatamisest saab isu täis ning kontidest on vaja külm välja saada, siis on Kiviõli Suusakeskusesse loodud ka saunakeskus ning kohvik koos pisematele lastele mõeldud mängualaga.

Kohe pärast avamist tunnustati Kiviõli Suusakeskust auhinnaga Parim Eesti turismiobjekt 2013. Ka hiljem on saadud auhindu nagu Parim tervisespordikeskus Eestis 2016 ja Parim Põhja-Eesti turismiprojekt 2018. Lisaks on keskuses korraldatud mitmeid suusavõistlusi, kust on osa võtnud ka maailmas tuntud sportlased.

On vaid kättevõtmise asi, et ette võtta umbes pooleteise tunni kaugune autosõit Tallinnast ning minna mäele suusa- või lumelauasõitu nautima. Eelnevalt tuleb muidugi ilmategelase poole palveid ja ohvriande saata, et lund tuleks ja jaguks pikemaks ajaks.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *